ČÁLLINBOVDEHUS ÁLGOÁLBMOGIID KULTURÁRBBI BIRRA

DUTKANSEARVI bovde dutkiid ja eará áššedovdiid čállit artihkkaliid boahtte jagi álggus almmustuvvi Dutkansearvvi Dieđalaš Áigečállagii, man fáddán lea álgoálbmogiid kulturárbi. Kulturárbi álgoaálbmogiid perspektiivvas lea holisttalaš doaba, mii vuođđuduvvá materiálaš, kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árvvuide ja mii sisttisdoallá  kollektiivvalaččat čoagganan sohkabuolvvas nubbái árbášuvvan dieđu ja praktiikkaid nugo gielas, ealáhusain, girjjálašvuođas ja dáidagis, seremoniijain, kosmosis, luonddus, sihke olmmošlaš ja eai-olmmošlaš sivdnádusain jna. Dat čatnašuvvá álgoálbmogiid iešmearrideapmái ja sin lagaš oktavuođaide eatnamii, territoriaidda ja luondduresurssaidda. Erenoamáš fáttát sáhttet gieđahallat intellektuálaš opmodaga ja kulturárbbi, kulturárbbi máhcaheami álgoálbmogiidda dahje dan ealáskahttima, kulturárbbi vejolaš boastut geavaheami ja dulkojeami, bassi báikkiid, bivttasgálvvuid ja kulturárbbi, árbevirolaš ealáhusaid ja daidda čatnašuvvi árbevirolas diedu ja daid represeantašuvnnaid, gillii čatnašuvvi kulturárbbi dieđu ja representasuvnnaid jna.

Sádde abstrávtta 15.10.21 ja oaččut dieđu dohkkeheamis moadde beaivvi siste. Abstrávtta čálát milloseappot sámegillii ja dan guhkkodat lea 100-150 sáni. Ollis artihkkaliid áigemearri lea 17.12.2021. Searvvi ruovttosiiddus leat eanet dieđut artihkkala formála beliin. Dán háve mii vuoruhit sámegielat artihkkaliid dan dihte go searvvi dieđalaš áigečállaga maŋimuš nummirat leat eŋgelasgillii. Loahpalaš artihkal sáddejuvvo vel fágaguoibmeárvvoštallamii ovdalgo dat almmustuvvo. Dán nummira doaimmaheaba Hanna Guttorm ja Irja Seurujärvi-Kari. Sádde abstrávtta ja artihkala hanna.guttorm@helsinki.fi ja/dahje irja.seurujarvi@gmail.com.

Oahpahus Sámis – Čállinbovdehus

Čállinbovdehus  – OAHPAHUS, DIDAKTIHKKA JA PEDAGOGIHKKA SÁMIS

Sámi giela kultuvrra dutkansearvvis http://dutkansearvi.fi/ovdasiidu/ lea iežas dieđalaš áigečála ja mun, Hanna Outakoski, lean dál ohcamin čálliid dieđalaš fáddánummárii mas vuodjut didákttalaš geavadiidda, málliide, bargovugiide ja eará fáttáide mat gusket oahpaheaddji didákttalaš árgabeaivvi, oahpahusa ja pedagogihka. Jurddan lea čohkket čállosiid álo go dat válbmanit ja lasihit daid ovtta fáddánummára sisa. Dat mearkkaša ahte sáhtát goas beare fállat du artihkkala dán nummárii. Mun lean dien nummira doaimmaheaddji ja doaivvun ahte mii sáhttit ovttas buvttadit áigečállaga jotkkolaš nummára, mas juste didákttalaš fáttát leat guovddážis. Dieđalaš artihkkaliid várás mis lea fágaguoibmeárvvoštallan. Seammás háliidan maiddái fállat vejolašvuođa olbmuide čállit bloggačállosiid iežaset vásáhusaid ja oahpahusa birra. Bloggačálus lea friddjat vuohki čállit oahpahusa, pedagogihka dahje didaktihka birra – bloggačállosiin ii leat fágaguoibmeárvvoštallan.

Didaktihkka gullá nannosit oktii pedagogihkain, mii lea oahpahusa vuođđooaidnu dahje perspektiiva. Ii leat čielggas ahte daid doahpagiid berrešii oba sirretge nu dárkilit. Dattege leat dehálaš ahte sámegiela ja kultuvrra oahpahusa didákttalaš geavadat ja bargomállet ožžot fuomášumi ain juo min iežamet servvodagas. Sámemánát, nuorat ja ollesolbmot ohppet giela ja kultuvrii gullevaš sisdoalu máŋgga vuogi mielde Sámis ja dál lea boahtán áigi álgit guorahallat, analyseret ja čalmmustahttit iešguđegelágán oahpahusa, dan geavadiid ja málliid. Mii leat maiddái eamiálbmotoahpahusa diskurssas ja lea erenoamážit miellagiddevaš beassat čalmmustahttit dakkár oahpahusa mii vuolgá sámeperspektiivvas ja lea dan dihte eamiálbmotpedagogihkka. Dieđušge earáge oahpahusvuogit, mállet ja geavadat leat miellagiddevaččat ja leat goittotge vel dán rádjái leamašan bivnnuhat omd. dábálaš skuvlaoahpahusas.

Dán erenoamáš nummárii háliidivččen čohkket dieđalaš artihkkaliid mat čalmmustahttet juste didákttalaš perspektiivvaid giela ja kultuvrra oahpahusas Sámis ja sámemánáid várás. Dasa lassin dutkansearvi bovde olbmuid čállit bloggaid iežaset oahpahusa birra, oahppovásáhusaid ja eará oahpahussii ja skuvlii gullevaš fáttáin. Sáhtášit jurddašit omd. čuovvovaš fáttáid iežat perspektiivvas:

  • giellaoahpahusa mállet/geavadat
  • kulturoahpahusa mállet/geavadat
  • dáhpáhusdutkamušat skuvllas (omd. giellalávgun dahje gáiddusoahpahus)
  • oahpaheddjiid vásihusat
  • ohppiid vásihusat
  • buorit bargovuogit ja heajos bargovuogit
  • ođđa mállet
  • eamiálbmotdidaktihkka sámeskuvllas/ sámedidaktihkka eanetloguskuvllas
  • dahje eará áigeguovdilis didákttalaš fáttát.

Sádde abstrávtta ja oaččut dieđu dohkkeheamis moadde vahkku siste (geasseluomu áigge in sádde máhcahaga čálliide). Abstrávtta oaččut čállit man beare sámegillii, suomagillii, ruoŧagillii, dárogillii dahje eaŋgalsgillii ja guhkkodat lea 100-150 sáni. Go leat ožžon dieđu dohkkeheamis sáhtát válbmet loahpalaš artihkkala dahje blogga jođáneamos vuogi mielde. Searvvi ruovttosiiddus leat eanet dieđut artihkkala formála beliin. Blogga sáhttá leat olu friddjat hámis ja sisttisdoallat govaid. Dán háve mii vuoruhit sámegielat artihkkaliid dan dihte go nu unnán lea čállon juste didaktihkka birra Sámis – dus lea goittotge vejolašvuohta čállit maiddái eará gillii juos it bastte čállit sámegillii. Don ieš fuolahat giellabassamis, muhto dieđušge doaimmahusgoddi vel divusta teavstta loahpas ovdalgo lea áigi almmustahttit nummára. Loahpalaš artihkal sáddejuvvo vel fágaguoibmeárvvoštallamii ovdalgo dat almmustuvvo. Bloggat almmustuvvet dađistaga go leat dahkan gielladárkkisteami. Vuolgge donge mielde čállit!

Sádde abstrávtta čujuhussii hanna.outakoski@umu.se ja bija badječálusin Dutkansearvi. Ale vajáldahte du oktavuođadieđuid.